Uudised

Põlevkivitööstuse vastuoluline aasta sai raamatukaante vahele

Ilmunud on Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat.  2019. aasta oli põlevkivitööstusele vastandlik, kus ühelt poolt toodeti rekordkogus põlevkiviõli, aga ka rekordiliselt vähe  põlevkivielektrit. 

 2019. aastal pakkus põlevkivisektor pakkus tööd 6530 inimesele ning selle panus riigikassasse oli 121 miljoni eurot. Tegemist oli väga suure muutuse aastaga, sest põlevkivist elektri tootmine vähenes 54%. Seevastu vedelkütuste tootmine jõudis ajaloo kõrgemaile tasemele – 1,17 miljoni tonnini.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirki hinnangul on järjekordne aastaraamat suurepärane kokkuvõte Eesti põlevkivitööstusest 65 leheküljel. „Näeme, kuidas mõjutab seda majandusharu turutingimuste muutumine ja kui suur mõju on regulatsioonide muutmisel. Aastaraamatus on põlevkiviettevõtteid iseloomustavate põhinäitajate kõrval antud ka põhjalik ülevaade valdkonna teadus-arendustegevusest,” selgitas Pirk.

Paari aasta pärast oma sajandat sünnipäeva tähistava Kiviõli Keemiatööstuse juhatuse esimehe Priit Orumaa sõnul oli 2019. aastal põlevkivitööstuse jaoks väga pöördeline ja muutuv aeg, mis pani ettevõtet pingutama ja uusi suundi leidma. “Oleme teinud mitmeid edukaid katsetusi, et leida materjale, mis sobiksid õli tootmiseks. Nende uuenduste elluviimine sõltub paljuski ka sellest, kuidas sellega kaasa tuleb riik, seadusandlus ja uued keskkonnaload.”

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et 2019. aastal toimus põlevkivitööstuses suur nihe. „Energiasektor oli seejuures suurim panustaja riigi süsinikuemissiooni vähendamisse, tehes Eestist mullu kõige kiiremini CO₂ vähendanud riigi Euroopas. Nüüd, kus Eesti Energia tegi investeerimisotsuse uude õlitehasesse, töötame koostöös ülikoolide ja Eesti teadlastega Enefit-tehnoloogia edasiarendamise nimel. Juba praegu suudame pürolüüsiprotsessis ümber töödelda vanarehve ja potentsiaalselt ka jäätmeplasti – arenev ringmajanduse keskus aitab nii lahendada keskkonnaprobleeme,“ märkis Sutter. 

 Viru Keemia Grupijuhatuse esimees Ahti Asmann selgitas, et mullu ilmestasid põlevkiviõlisektorit potentsiaalselt väga suurt ja pikaajalist mõju omavad poliitilised diskussioonid globaalse kliimapoliitika üle. „Samas näitasid muutuva paradigma taustal globaalsed turud Eestis toodeta põlevkiviõli ja peenkemikaalide nõudluse järjepidevat kasvu. Pidev arendustöö ja teadusasutuste kaasamine nutikate ja keskkonnasõbralike lahenduste otsimisel lubavad vähendada keskkonnajalajälge, samaaegselt tõstes digitaliseerimise taset,“ ütles Asmann. 

Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat eesti keeles.