Uudised

Kiviõli Keemiatööstus jõudis riigiga kokkuleppele

Kiviõli Keemiatööstus ja Keskkonnaamet allkirjastasid kompromisslepingu, millega ettevõte peab ehitama väävlipüüdmisseadme, mis peab tööle hakkama 3 aasta ning 9 kuu pärast. 

Kompromiss tähendab sisuliselt seda, et riik tunnistab Kiviõli Keemiatööstuse soojuselektrijaama mitte keskmise suurusega järelpõletusseadmena nagu see vaidluse alguses oli, vaid talle kohaldatakse samasuguseid norme nagu teistele põlevkivitööstustele.

Soojuselektrijaama korstnale tuleb lisaks paigaldada õhuseire pidevseireseadmed.

Omalt poolt võttis Kiviõli Keemiatööstus endale ülesandeks ehitada üks soojuselektrijaama kateldest ümber hakkepuidul toimivaks, et tagada Kiviõli linna kütmine taastuvatest allikatest. 

„Ma tänan kõiki osapooli, muuhulgas kliimaministeeriumit ja keskkonnaametit, kes aitasid kaasa selle kokkuleppe sünnile,“ ütles Kiviõli Keemiatöötuse juht Priit Orumaa, kelle sõnul sisaldab kokkulepe ka seda, et riik läheb edasi meie karjääri laienemist puudutavate küsimustega. Juba on muudetud Uljaste laienduse alla jääv põlevkivivaru aktiivseks ning uuringuluba on avalikustamiste ning ettepanekute tegemise ringil. 

„Meid ootab ees keeruline aeg, sest töö- ning investeeringute maht on suur,“ lisas ta. „Normide täitmiseks, keemiatööstuse ning töökohtade säilitamiseks peame ettevõtte sees tööd tegema kõik koos, sest nii suuri investeeringuid saab teha vaid siis, kui kõik tootmistulemused on korras.“

Kiviõli Keemiatööstuse jätkamise otsus pole oluline mitte ainult põlevkivitööstuse seisukohast, vaid ka teiste ettevõtete jaoks. Praegu on Kiviõli Keemiatööstuse territooriumile uute tootmiste planeerimise vastu huvi tundnud kolm ettevõtet. Neist üks, kerogeeni tootmine, on seotud põlevkivi väärindamisega. Puitbetooni tootmisega on käed löödud ning selle ehitamine võiks lahti minna kõige varem sellel suvel. See tootmine loob umbes 50 uut töökohta. Lisaks on huvi tundnud üks termopuidu tootmisega seotud ettevõte. Nendega lepinguni veel jõutud pole. 

Põhja-Kiviõli I karjääri rajatakse hübriidpark tuulikute ning päikesepaneelidega.

TSK seade saab järelpõleti

Lisaks juba nimetatud investeeringutele paigaldab Kiviõli Keemiatööstus tahkesoojuskandja (TSK) seadmetele järelpõleti, mis utiliseerib kogu orgaanika ning see vähendab oluliselt lenduvate osakeste sattumist atmosfääri.

Kiviõli Keemiatööstus on pikalt hädas olnud 1990ndatel mitte kõige kvaliteetsemalt ehitatud TSK seadmetega. Aastaid on tegeletud seadmtet parendamise ja ümberehitamisega ning viimased paar aastat on olnud seadmed, mille peatamise ning käivitamise järel tekib enim keskkonnahäiringuid, varasemast oluliselt töökindlamad.

TSK-seadmete seiskamise ning käivitamise ajal on plahvatusohu vältimiseks välja lülitatud elektrifilter ning siis on korstnast tõusev toss kas musta või hallikat tooni.

See, et seadmeid tuleb aeg-ajalt hooldamiseks ning puhastamiseks välja lülitada on paratamatu. Selleks, mitu korda võib Kiviõli Keemiatööstus seadmeid käivitada, on keskkonna kompleksloaga ette antud norm, mida ületada ei tohi. Seda normi ettevõte pole ka ületanud. Pigem on käivitamisi jäänud vähemaks ning käivitamised toimuvad peamiselt soojast olekust. See tähendab, et käivitamisaeg on lühem ja häiringud sellel ajal väiksemad.

TSK töökindluse tõusu näitab ka see, et eelmisel aastal suutis ettevõte tööta läbi ajaloo suurima koguse õli.

Kiviõli Keemiatööstus on oma 540 töötajaga suurim tööandja Lüganuse vallas. Ettevõtte töötajatest enam kui pooled on Lüganuse valla kodanikud.

2024. aastal maksis ettevõte riigile pea 10 miljoni euro eest makse, millest enam kui pool olid erinevad keskkonnatasud. Sotsiaalmaksu maksab ettevõteb 3,4 miljonit eurot. Ettevõtte poolt makstud maksudele lisandub veel 2 miljoni jagu makse, mida maksavad riigile ettevõtte töötajad tulu- ja töötuskindlustusmaksetena.

Lisaks maksudele kulutas ettevõte eelmisel aastal CO2 kvoodi ostmisele üle 2 miljoni euro.