Ohutusinfo

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (KKT) teave ohutusabinõude ja õnnetuste kohta

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on põlevkiviõli käitlemisest tulenevalt A-kategooria suurõnnetusohuga ettevõte.

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ põhiliseks tegevusalaks on põlevkiviõli tootmine.

Kemikaaliseaduse alusel on koostatud ning esitatud pädevatele asutustele nõutavad dokumendid. Ettevõttele on väljastatud tegevusluba ja Kompleksluba nr L.KKL.IV- 171223.

Infot viimase kohapeal tehtud riikliku järelevalvetoimingu kuupäeva kohta on võimalik leida Päästeameti kodulehel (https://www.rescue.ee/et/ohtlikud-ettevotted) ning üksikasjalikku teavet viimase järelevalvetoimingu, inspekteerimiskava ja täiendava teabe kohta on võimalik saada pädevatelt asutustelt: Päästeamet (rescue@rescue.ee, üldtelefon: 628 2000) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (info@ttja.ee, üldtelefon: 667 2000). Samuti on võimalik küsida täiendavat teavet käitise kohta Kiviõli Keemiatööstuse keskkonnaspetsialistilt telefonil +372 5553 3321 ning tuleohutuse spetsialistilt telefonil +372 5358 6368.

Käitise tegevuse kirjeldus:

Peamised ohutegurid põlevkiviõli käitlemisel ettevõttes on tulekahju, keemiaõnnetus või plahvatus (keeva vedeliku aurupilve plahvatus ehk BLEVE).

Teave suurõnnetuse mõjude kohta

Suurõnnetust võivad põhjustada järgmised ained: põlevkiviõli, diislikütus, LPG (vedeldatud gaas)

  1. Põlevkiviõli (kerge-, keskmine-, raskefraktsioon) (väga tuleohtlik, tervise- ja keskkonnaohtlik)

Põlevkiviõli -tumepruuni värvusega ja spetsiifilise lõhnaga vedelik. Põlevkiviõli on klassifitseeritud kui tervise- ja keskkonnaohtlik aine. Mürgine veeorganismidele. Tuleohtlik. Kokkupuude õli kuumade aurudega ärritab hingamisteid ja silmi, õli kontakt nahaga põhjustab nahaärritust või allergilist nahareaktsiooni. Sisaldab oma koosseisus kantserogeenseid ühendeid, mis võivad põhjustada vähktõbe. Kuumutamisel süttib lahtise leegiga. Põlemisel eraldab musta suitsu.

Ohupiktogrammid:

  1. Diislikütus (tuleohtlik, veeorganismidele mürgine, terviseohtlik)

Tuleohtlik vedelik. Aurud ärritavad hingamisteid. Sissehingatud aurud võivad põhjustada keemilist mürgitust. Pikaajaline või korduv kokkupuude võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist. Veeorganismidele mürgine. Võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet. Pinnase ja põhjavee saastamise oht.

Ohupiktogrammid:

     

  1. Vedeldatud gaas propaani-butaani segu, ehk LPG (tuleohtlik ja rõhu all olev gaas).

Vedelgaas (LPG) –(propaani-butaani segu) –eriti tuleohtlik aine (leekpunkt on – 92°C), mille aurud kuumenemisel ja õhuga kokkupuutel võivad moodustada plahvatusohtliku segu. Veeldatud toote nahale pritsides tekitab aurustumisel külmumist, ruumis suure gaasi kontsentratsiooni korral tõrjub välja õhuhapniku (lämbumise oht).

Ohupiktogrammid:

Suurõnnetuse ohu laad ja stsenaarium

  1. Põlevkiviõli kerge fraktsiooni tsisternauto BLEVE (keeva vedeliku aurupilve plahvatus) põlevkiviõlide mahutipargi autode laadimisestakaadil, kui tsistern on pikemalt tules.

Autode laadimisestakaadil tsisternauto BLEVE ohualad (Ro inimestele: 399 m, Ro: ehitistele 174 m). Allikas: https://xgis.maaamet.ee/maps.

 

Suurõnnetuse mõju inimestele keskkonnale ja varale

Keskkonda saastatakse põlemisel tekkivate gaasidega/põlemisproduktidega ning kustutustöödel kasutatud vee/vahuaine seguga ja kustutava produkti emulsiooniga.

Antud õnnetuse ohtlikeks faktoriteks tuleb pidada üldjoontes järgmist:

tulekahju ohtlikud faktorid: suits, leek, sädemed, toksiliste gaaside kontsentratsioon jne;

ülerõhk: (ei ole määratud) tabamine lenduvate kildudega (kildude lennukaugus ei ole määratud), mis tekivad autotsisterni plahvatusel.

Kannatanute arvuks võib arvestada kõiki, kes viibivad õnnetuse hetkel ettevõtte territooriumil, samuti võib kannatanuid olla naaberterritooriumitel;

Õnnetuse kahjud sisaldavad ka materiaalseid kahjusid (hüvitised ja trahvid, riknenud produkt, taastustööde hüvitamine, kahjustatud seadmestik, rajatised jne), plahvatuse tagajärgedeks on ka häired ettevõtte toimimisel.

 

Käitumisjuhised õnnetuse korral

  • Õues viibides kata nina ja suu rätikuga ning liigu ohualast eemale risti tuule suunaga.
  • Siseruumides viibides sulge aknad ja uksed, samuti ventilatsioon ja tuulutusavad, takistamaks mürgise suitsu sissepääsu ja tõmbetuult, liigu ohuala siseruumidest välja järgides eelmise punkti soovitusi.
  • Autos viibides sulge aknad ja uksed, lülita välja ventilatsioon, sõida ohualast kaugemale.
  • Harjumatu lõhna esinemisel hoia suu ja nina ees niisket rätikut.

Kannatanule abi osutamine

  • Teavita häirekeskust telefonil 112 või dispetšerit telefonil 527 (+372 5553 3527)
  • Suitsust tingitud tervisekahjustusega inimene toimeta värske õhu kätte või puhta õhuga ruumi.
  • Aseta kannatanu lamavasse asendisse ja jälgi tema seisundit kuni meditsiiniabi tulekuni.

KKT teeb Päästeametiga koostööd, et tagada suurõnnetuste ajal efektiivne tegutsemine. See aitab minimeerida suurõnnetuse tagajärgi. Koostöö raames korraldatakse ühisõppusi ning kontrollitakse olemasolevate päästeressursside piisavust ning nende tööd.

Hädaolukorra puhul teavitab KKT koheselt Päästeametit, Keskkonnaametit, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametit ning ajakirjandust telefoni või e-maili teel. Esimesel võimalusel teavitatakse avalikkust läbi ettevõtte kodulehe www.keemiatoostus.ee.

Päästeamet on koostanud ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaan ning see on leitav Päästeameti kodulehelt: https://www.rescue.ee/et/ettevottevaeline-haedaolukorra-lahendamise-plaan.

Õnnetuse korral tuleb järgida kõiki päästeasutuse antud juhiseid.

Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani eesmärk on teavitada elanikkonda Eestis olevatest A-kategooria suurõnnetuse ettevõtetest, nendes käideldavatest kemikaalidest ning anda käitumisjuhised võimalikuks õnnetusjuhtumiks. Samuti annab plaan avalikkusele teadmise, et kemikaale käitlevad ettevõtted ja reageerivad asutused viivad ellu meetmeid riskide realiseerimisvõimaluse vähendamiseks ning on läbi mõelnud hädaolukorra võimalikult tõhusaimaks lahendamiseks.

Juhiseid, kuidas ohustatud inimesi hoiatatakse ja teavitatakse suurõnnetusest ning millised on käitumisjuhised, on võimalik leida käitaja kodulehelt www.keemiatoostus.ee

 

Uuendatud 25.10.24