Ajalugu

1920. aastal andis Eesti mäeamet Saksa kapitalil põhinevale AS Põhja paberi- ja puupapivabrikule loa alustada “luuretöid” Sonda ja Püssi raudteejaama vahelisel maa-alal. 1922. aastal andis vabrik kõik õigused ja kohustused üle aktsiaseltsile Eesti Kiviõli, mis rajas Erra-Sala küla maadele põlevkivikarjääri, kus alustas põlevkivi avakaevandamisega. Viimane andis suure tõuke ümberkaudse piirkonna arengule ning asulate kasvule. 1924. alustas firma praktilisi töid põlevkivi termilise töötlemisega. 1927. aastal ehitati esimene katseline tunnelahi võimsusega 75 tonni põlevkivi ööpäevas. 1928. aastal hakati tööstuse läheduses jõudsalt kasvanud asulat nimetama Kiviõliks. 1929. aastal oli ettevõttel töös juba kaks tööstuslikku tunnelahju summaarse võimsusega 500 t/ööp.

1930-1940

1930. aastal mindi üle allmaakaevandamisele. Aasta hiljem valmis Franz Krulli tehasest pärit esimene kahe tunnelahjuga õli- ja bensiinitehas, millest sai Kiviõli Põlevkivikeemiatehase eelkäija. Tehas tootis päevas 86 t kütteõli ning 12 t bensiini. Piirkonda rajati raudteejaam. 1936. a asutati ametiühing ning samal aastal toimus ka esimene kaevurite streik, mida üritati peatada poola söekaevurite kui odava tööjõu abil. 1938. aastal tõusis Kiviõli kaevandus suurimaks Eestis, toodang üle 0,5 mln t aastas. 1939. a kehtestati töötajatele kahenädalane tasutatud puhkus, mida varem polnud. Põlevkivisektor arenes piirkonnas kiiresti ning 1940. aastaks andis põlevkiviõli 8% kogu Eesti eksporditulust.

1940-1960

1941. aastal hakati kaevanduse ja tehase seadmeid Venemaale vedama. 10. augustil 1941 hõivasid Saksa väed tehase, juba juulis aga olid vormistatud paberid, millega kogu põlevkivibassein läks üle firmale Baltische Ölgesellschaft in Estland. Järgmise kolme aasta jooksul ehitasid sakslased suurejoonelise tööstuskompleksi koos kahe uue tunneahju, kaheksa gaasigeneraatori ning jõujaamaga. Sellel ajal oli tööl ka sisse toodud eri rahvusest inimesed ning sõjavangid, viimased töötasid eraldi jaoskondades. Saksa okupatsiooni ajal rajati Kiviõli kaevandusse uus ringliiklusega šahtiõu, mis tänu monoliitraudbetooni kasutamisele pidas remontimata vastu kuni kaevanduse sulgemiseni. Saksa vägede lahkumisel purustati kaevandus ja tehas ning uputati Kiviõli ja Küttejõu kaevandused.

24.09.1944 alustas Nõukogude armee kaevanduse ja tehase taastamisega. Aasta hiljem alustasid tööd kaks uut tunnelahju ning esimese toodangu andis uuesti ka bensiinitsehh. 1947. aastal lasti käiku veel üks tunnelahi ning soojuselektrijaam. 1948-1954 katsetati Kiviõli kaevanduse põhjaosas põlevkivi maa-alust termilist töötlemist, millega üritati jätkata kuni 1960. aastani. 1950. aastal hakati tunnelahjusid viima üle gaasiküttele, samal ajal figureeris toodangus ka liipriimmutusõli. 1951. aastal ühendati Kiviõli ja Küttejõu kaevandused. 1952. aastal alustati kaevanduse tarbeks uue administratiiv-olmehoone ehitamist, mis valmis 1955. 1953. aastaks oli töös kuus generaatorit ning valmis sai uus TSK katseseade võimsusega 200 t peenpõlevkivi ööpäevas. Samal aastal lisandus toodangusse kukersool.

1960-1980

1963. a alustas tööd uus põlevkivi sorteerimissõlm, veel kaks generaatorit ning TSK-500 seade, mis oli töös kuni 1981. a. 1960.-70.aastatel lasti käiku pesemisvahendite- ja formaliini tsehhid. 12.11.1965 anti Kiviõli kaevandus NSVL Söetööstuse Ministeeriumile, seega sai Kiviõli kaevandusest iseseisev ettevõte. 1970. a katsetati nerosiini tootmisega ning saadi esimene tööstuslik partii põlevkivisulfinooli. Samal ajal juurutati süsteem, mis võimaldas tunnelahjude tehnoloogilist protsessi juhtida ühe tsentraalse puldi abil ning keemiakesklaboris töötati välja kvaliteedijuhtimise süsteem. 1975. a suleti ahjutsehh ja seoses sellega ka kaevanduse paarislaavad.

1980-2000

1980ndatel sisaldas tehases toodetavate põlevkiviõlide ja vees lahustuvate põlevkivisulfinoolide baasil valmistatavate toodete nimekiri üle 30 nimetuse sh mastiksid, lakid, epoksüüd- ja teised vaigud. Veeslahustuvaid fenoole tarniti Venemaale parkainete toormena. Seoses naftasaaduste hinna langusega maailmaturul alal 10$ barreli eest pankrotistus 1998. a Kiviter AS ning tehas suleti 10 kuuks. 1999. a ostis T.R Tamme Auto OÜ seiskunud ning rüüstatud tehase. Tekkis uuesti vajadus oma põlevkivi toorme järele.

2000-tänapäev

2003. aastal sai Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär kaevandamisloa ning hakati selektiivsel meetodil põlevkivi kaevandama. 2004. a saadi kaevandamisluba Moldova kruusakarjäärile. 2006. a saadi kaevandamisluba Kolustre kruusakarjäärile ning samal aastal saabus põlevkivikarjääri 30 miljonit krooni maksev Writgen 2500 freeskombain. 2011. a saadi kaevandamisluba Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäärile, kus kaevandatakse tänaseni selektiivselt põlevkivi. 2012. a omandas Alexela Grupp 50% ettevõttest ning põlevkivikarjääri saabus teine Wirtgen 2500 freeskombain. 2013. a hakati koostöös Reola Gaasiga kasutama veokites LPG kütust. 2014. a omandas ettevõtte Alexela Grupp ning rajas uue mahutipargi. 2015. a alustas tööd täisvõimsusel TSK seade. Järgmisel aastal töötasid juba mõlemad TSK seadmed ning taasalustati fenoolide müüki. 2017. a sõlmiti 1,8 mln € leping TSK seadmele elektrifiltri paigaldamiseks, mis valmis 2018. aastal. Ettevõte jätkab iga-aastaselt mahukaid investeeringuid keskkonnamõju vähendamiseks ning tootmismahtude suurendamiseks.

Ettevõtte nimi läbi aegade